Põhjakompanii

Siinkohal lühike tutvustus KL Tallinna maleva Põhja kompanii kohta.

KL Tallinna malevas on 9 malevkonda/üksikkompaniid, millest üks on Põhja kompanii.

Kompaniiülem on ltn Tanel Järvet.

Küsimuste korral Põhja kompanii tegevusest kirjutada e-mail teave@pohjakompanii.ee

Põhja kompanii kaitseliitlased on mitmetelt erialadelt: on riigiametnikke; erasektori töötajaid; üliõpilasi, politseinikke. Enamus kompanii koosseisust on vanuses 20-45.

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! internetis

Kaitseliidu Kodukord

Ajaloost

Põhja malevkond nimetati 1.jaanuaril 2004. ümber Põhja kompaniiks. Põhja malevkond on moodustatud 1.märtsil 1929.a-l.
Põhja malevkonna ajalugu (pdf)
Tallinna maleva lähiajalugu alates 1990.a

Kolonel August Balder 120

Sõjaeelse Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel August Balderi 120. sünniaastapäeval avati näitus Kaitseliidu peastaabis.

August Balder sündis Ridaküla lähedal Puusepa talus Undla (Kadrina) vallas 25. oktoobril 1891. Koolihariduse sai ta Vanamõisa vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja seejärel Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis Tallinnas. Lõpetas Petrogradi 2. lipnikekooli 1915. a. Oli I maailmasõja ajal rooduülemana rindel, sai haavata. Eestis sai August Balder 11. novembrist 1918 Kadrina kaitseliidu pealikuks.

Vabadussõjas teenis välja Vabadusristi II/3.

1. oktoobrist 1925 asus tolleks ajaks majoriks tõusnud August Balder õppima Kõrgemas Sõjakoolis, kus kaitses väitekirja „Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt“.

1927. aastast Kaitseliidu teenistuses, kus aastail 1928-39 oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta 1934-39 Tallinna Maleva Põhja Malevkonna pealik ja korduvalt ka Kaitseliidu ülema ja KL PS ülema kohusetäitja. 1937. aastal ülendati August Balder koloneliks. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades „Kaitse Kodu!“ ja „Sõdur“ ning koostanud mitmeid Kaitseliidu alaseid trükiseid, muuhulgas raamatu „Pealik lahingus.“

1939-40 oli 1. diviisi staabiülem, veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.

Esimese vene okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. a. juulis. Nõukogude võim mõistis talle 8 aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail 1961-1968 töötas Balder „Eesti Põllumajandusprojektis“ maamõõtjana. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973. Maetud Kadrina kalmistule.

Annetatud Valgetähe III klassi ja Kotkaristi III kl teenetemärgid.
Tekst ja foto Kaitseliidu kodulehelt