KaitseliidustKAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud. KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. KAITSELIIDU TEGEVUST sätestavad Kaitseliidu seadus, põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus ning kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. KAITSELIITU kuulub 12 000 liiget. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 19 000 vabatahtliku. SUURE SÕJAVÄE JUHT VÕIB SAADA LÜÜA. VEENDUMUSEGA LIHTNE MAAMEES ON VÕITMATU. Konfutsius Missioon KAITSELIIT on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik organiseeritud jõud kõikjal Eestis eesmärgiga suurenda da rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. KAITSELIIT on organisatsioon, mis on pidevalt olemas. See tähendab, et kui peaks tekkima vajadus sellise jõu järele (hädaolukord, sõda jne), ei ole vaja seda looma hakata. KAITSELIIDU kõrge valmisolek tuleneb sellest, et tegemist on väljakujunenud, kindla struktuuri ja juhtimisega organisatsiooniga, mille käsutuses on vajalik varustus ja mille liikmed oskavad seda kasutada ning on valmis tegema seda kiiresti. KAITSELIIDU eriline tugevus seisneb liikmetes, kes on organisatsiooni koondunud omal vabal tahtel, soovides anda oma panust, küsimata selle eest tasu. Kogemused on näidanud, et vabatahtlike kaitsetahe ja moraal on reeglina kõrge. Kuna KAITSELIIT on organiseeritud territoriaalsuse põhimõttel, hõlmab Kaitseliit kogu riiki – Eesti igas maakonnas on Kaitseliidu üksused. See tagab vajadusel Eesti territoriaalkaitse. KAITSELIIDU liikmed suudavad tänu väljaõppele hädaolukorras ennast ja teisi aidata. Oma teadmisi ja oskusi annavad nad edasi ka teistele. Kaitseliitlased on valmis rakendama oma oskusi ja teadmisi rahva turvalisuse eest vastutavate tsiviilvõimude (tuletõrje- ja päästeteenistus, politsei, omavalitsused jt) abistamisel, vajaduse korral ka üksustena. Sellega ja totaalkaitses osalemisega suurendab Kaitseliit kogu rahva turvalisust. KAITSELIIT suudab organiseeritult osaleda riigi sõjalises kaitses. Tema liikmetel on vajalik väljaõpe, varustus ja relvastus ning nad on juba rahuajal paigutatud kindlatele ametikohtadele Kaitseliidus. See tagab, et vajaduse korral on nad valmis sõdima üksustena. Kuna Kaitseliidu üksused asuvad igas maakonnas, on organisatsioonil väga head eeldused osaleda mobilisatsiooni läbiviimises, sh üksuste formeerimisel. KAITSELIIT esindab kogu rahvast – poisse ja tüdrukuid, naisi ja mehi, tsiviilisikuid ja kaitseväelasi. Kaitseliit kaasab riigikaitsealasesse tegevusse ka Kaitseliitu mittekuuluvaid inimesi ja teisi vabatahtlikke organisatsioone. Pakkudes kõikidele huvilistele nii sõjalist kui ka mittesõjalist seltsitegevust, lähendab Kaitseliit rahvast ja kaitseväge ning kasvatab seeläbi rahva kaitsetahet. KAITSELIIDU ARENGUTEESID 1. Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis eesmärgiga suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. 2. Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada. Kaitseliit peab kujunema juhtivaks kaitsetahte esindajaks ning edendajaks „koduvallas", sh tuleb edasi arendada Kaitseliidu tegevust vastavalt regionaalsetele eripäradele ning teha koostööd teiste jõustruktuuridega, valitsusasutustega, maavanematega, kohalike omavalitsustega ja teiste partneritega. 3. Kaitseliit kujundab end laiapõhjaliseks kodanikuühenduseks, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme. Kaitseliit seob riigikaitsega vabatahtlikke ning ühiskondlikke algatusgruppe ja pakub neile erinevaid võimalusi riigikaitses osalemiseks. Kaitseliit haldab ja administreerib liikmeskonda E-riigi põhimõtete alusel. 4. Kaitseliidu eriorganisatsioonid arendavad vabatahtlike kaudu elanikkonna riigikaitselist kasvatustööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist. Noored Kotkad ja Kodutütred pakuvad vabatahtlikkust tähtsustades ja hinnates noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi Eestit väärtustava kasvatustöö kaudu. Naiskodukaitse osaleb Kaitseliidu ülesannete täitmises ja tegevuste toetamises. 5. Kaitseliidul peab olema realistlik, täidetav ja mõõdetav ning territoriaalset eripära arvestav sõjaline ülesandepüstitus. Kaitseliidu sõjalised võimed peavad vastama kaitseväe standarditele, Kaitseliidu struktuur peab olema lihtne ja ülesanded selged. Üksuste relvastamise ja varustamise prioriteetsus peab vastama reageerimiskiirusele. Kaitseliit toetab kaitseväe riigiväliste missioonide mehitamist. 6. Kaitseliit peab omama rahuajal kiirreageerimisvõimet. Kaitseliidu malevate ja malevkondade baasil tuleb välja arendada määratud mahus kiirreageerimisvõime siseriiklikele kriisidele reageerimiseks, sh tuleb tagada integreeritud planeerimismeetodite kasutamine, tuleb välja töötada õiguslikud lahendid koos tööandja-poolsete tagatistega Kaitseliidu liikmete kasutamiseks rahuajal sisejulgeoleku tagamisel. 7. Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Kaitseliidu juhtimine tuleb muuta selgeks, vabatahtlikku tahet kaasavate juhtorganite ja juhtide pädevused ning staatused tuleb tänapäevasest keskkonnast lähtuvalt täpsemalt määratleda. Kaitseliidu liikmestaatuse juures tuleb eristada liikmelisuse astmeid vastavalt väljaõppe- ja valmisoleku tasemetele. Koostöös Kaitseministeeriumiga tuleb töötada välja Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide vabatahtlike liikmete kompensatsioonimehhanismid liikmete motiveerimiseks ja väljaõppe tagamiseks. 8. Kaitseliidule tuleb tagada ülesannetepõhine finantseerimine Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest vastavalt arengukavale, sh investeeringud ja hanked püstitatud ülesannete täitmiseks. Kaitseliidul tuleb alustada 2008.a raamatupidamise tsentraliseerimisega, parandamaks majandusarvestuse läbipaistvust ja efektiivsust, paralleelselt tuleb välja arendada kaasaegne finantskontrollisüsteem. |